Lähivõrdlusi (Oct 2017)
With or without articles? A comparison of article-like determiners in Estonian and Finnish
Abstract
In this paper, we compare the use and functions of definite and indefinite article-like determiners in Estonian and Finnish. Our main aim is to explore whether the factors that explain the choice of particular determiner forms are similar in Estonian and Finnish. We use a picture-sequence based elicitation experiment to collect spoken narratives from adult native speakers of Estonian and Finnish, and apply non-parametric tree and forest models to analyze the data. Our findings indicate that number of mention and animacy are important predictor variables in both languages, but their exact effect is divergent. We also find that in Finnish, case of the determiner NP proves to be an important factor, while in Estonian, syntactic role of the NP explains some aspects of determiner form choice. Nevertheless, the overall usage frequency of determiners is modest in the Estonian and Finnish data, and the process of grammaticalizing articles is only in initial stages in both languages. *** Artikliga, artiklita? Eesti ja soome keele artiklilaadsete määratlejate võrdlus Siinses uurimuses analüüsime võrdlevalt artiklilaadseid definiitseid ja indefiniitseid määratlejaid eesti ja soome keeles. Eelkõige kõrvutame eesti keele definiitset määratlejat see ja soome keele definiitseid määratlejaid se ja tämä ning eesti ja soome indefiniitset määratlejat üks/yks(i). Samuti vaatleme eesti keele possessiivpronoomeni oma ning soome 3sg possessiivsufiksi (-nsa/-nsä, -Vn) referentsiaalseid omadusi. Uurimuse põhieesmärgiks on selgitada, millised on peamised määratlejate kasutust mõjutavad keelelised faktorid eesti ja soome keeles ning kas need faktorid on keeliti sarnased või erinevad. Ühtlasi otsime vastust küsimusele, kas eesti ja soome keeles on põhjust rääkida määratlejate grammatisatsioonist artikliteks. Uuritav keelematerjal pärineb pildiseeria põhjal kogutud suulistest narratiividest. Uurimuses osales 20 eesti ja 20 soome keele emakeelset kõnelejat. Narratiivides esinevate viitavate määratlejaga ja määratlejata nimisõnafraaside (NP) analüüsiks rakendasime multifaktoriaalset analüüsi (tingimuslikke rekursiivseid otsustuspuid ja tingimuslikke juhumetsasid). Analüüsi tulemusel selgus, et ehkki määratlejate kasutust mõjutavad tegurid on eesti ja soome keeles kohati sarnased, esineb ka märkimisväärseid erinevusi. Näiteks eristuvad mõlemas keeles selgelt esmamainitud referentidele viitavad (seega indefiniitsed) NP-d korduvalt mainitud referentidele viitavatest (seega definiitsetest) NP-dest. Ka referendi elusus on mõlemas keeles määratleja valikut mõjutav faktor, kuid selle faktori mõju on erinev. Kui eesti keeles on referendi elusus oluliseks faktoriks esimesel mainimiskorral (üksNP viitab pigem elusale referendile), siis soome keeles ilmneb tendents, et elusus määrab hoopis määratlejate valikut hilisematel mainimiskordadel (seNP viitab pigem elututele ja tämäNP pigem elusatele referentidele). Analüüsist selgus ka, et eesti keeles sõltub määratleja see valik süntaktilisest rollist, nimelt mainitakse seeNP-dega eelkõige subjekte ja objekte. Soome keeles seevastu on oluline kääne: omaette rühma moodustavad NP-d ablatiivi või elatiivi käändes, milles esineb sageli määratlejatena lokatiivne adverbiaal. Ehkki eesti ja soome keele määratlejate kasutus ei ole juhuslik, esinevad määratlejaga NP-d meie materjalis siiski oluliselt harvemini kui määratlejata NP-d. Seega on määratlejate grammatiseerumine artiklites eesti ja soome keeles veel algstaadiumis ning definiitsuse avaldub nii eesti kui soome keeles veel selgelt pragmaatilise, mitte grammatilise kategooriana.
Keywords
