Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat (May 2017)
Re-conceptualizing mother tongue tuition of Estonian abroad as a transnational phenomenon
Abstract
The governmental initiative called the Compatriots Programme, which supports language tuition in Estonian schools and societies abroad, reveals an increased interest in developing intergenerational language transmission in the growing Estonian diaspora. This transnational language political activity signals a new era in language policy, where nation states are increasingly decentralized by migration. The evaluation of the program furthermore reveals that organizing such schools requires a willingness to take language political agency, typically conducted by well-educated and well-integrated resourceful transnational multilingual parents. The present article outlines the results of an ethnographic study of the process of establishing the Estonian School in Copenhagen. This step has demanded a change in the mindset still prevailing in Estonia that language political activities, such as planning language acquisition, are solely the responsibility of the state. Since the prevailing language ideology in Denmark is not favorable towards multilingualism in migrant languages, intergenerational language transmission furthermore presupposes a feeling of ownership of the language and high language self-esteem. "Hargmaise keelepoliitika sünd. Eesti keeleõppe korraldamise võimalikkusest välismaal Taani näitel" Hargmaisus, kasvav väljarändajate arv ja sellega ka eesti keele rääkijate hulk välismaal on jätnud oma jälje eesti keelepoliitikale. Kui varem uuriti peamiselt seda, kuidas eesti keel muukeelses kontekstis muutub, siis viimasel kümnendil on riik asunud aktiivselt toetama eesti keele jätkuvat kasutamist välismaal, rahastades rahvuskaaslaste programmi abil haridusprogramme. Kuid millised faktorid määravad selle, kas uus eestlaste põlvkond oskab ja tahab eesti keelt rääkida? Artikkel hindab etnograafilises ja sotsiolingvistilises võtmes Kopenhaagenis kolm aastat tegutsenud Eesti Kooli ja Lasteklubi näitel, millised on keelekasutust soodustava tegevuse reaalsed väljakutsed. Selle mõistmiseks on vaja analüüsida nii Eesti kui Taani keelehariduse poliitikat, aga ka seda, kuidas hargmaisus mõjutab uute põlvkondade suhet emakeelega.
Keywords
