Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat (May 2017)

Eesti keele riiklike tasemetööde tekstimõistmisülesannete analüüs

  • Triinu Kärbla,
  • Krista Uibu,
  • Mairi Männamaa

DOI
https://doi.org/10.5128/ERYa13.05
Journal volume & issue
Vol. 13
pp. 73 – 87

Abstract

Read online

"Analysis of the comprehension tasks of national standardised tests of Estonian language" Text comprehension is a complex process where low- and high-level skills are likely to interact. In this article the comprehension tasks of national standardised tests of Estonian language for Grade 6 in 2013–2015 are analysed to detect levels of text comprehension in standardised tests. We found that the comprehension tasks in standardised tests are mostly focused on factual knowledge. Furthermore, 76% of questions in the national standardised test in 2014 and 57.1% in 2015 consisted of tasks which measured children’s ability to recall the details from the read or heard text. In 2013, such tasks comprised 42.9% of the national standardised test. We found only one task (in 2013) which demanded the highest skills – implementing pre-knowledge into the evaluation process. Thus, the tasks used in standardised test are not wide-ranging enough to determine students’ skills at different levels of text comprehension. As long as national standardised tests consist mostly of tasks that require readers’ memory, teachers also concentrate mainly on supporting students’ lower-level text comprehension skills. Therefore, there may not be enough attention devoted to developing the students’ high-level skills. As text comprehension at higher level is one of the most important competences students must acquire for successful academic and lifelong growth, teachers should concentrate more on supporting these skills. Teksti mõistmine on protsess, mis eeldab madalama ja kõrgema tasandi oskuste rakendamist. Selles artiklis analüüsitakse 2013.–2015. aastal tehtud 6. klassi eesti keele riiklike tasemetööde ülesandeid, et selgitada välja, millistel tekstimõistmistasanditel hinnatakse õpilaste oskusi. Analüüsist selgub, et ülesannetes keskenduti peamiselt õpilaste faktiteadmiste kontrollimisele. Seejuures olid 2014. ja 2015. aasta tasemetööd koostatud nii, et üle poole kõikidest ülesannetest (2014. a 76%; 2015. a 57%) mõõtsid õpilaste sõnasõnalist tekstimõistmist. 2013. aasta tasemetöös oli nende ülesannete osakaal 43%. Kolme aasta tasemetööde võrdluses eristus ainult üks ülesanne (2013. aastal), milles õpilane pidi rakendama teksti hindamisel taustteadmisi. Uurimusest ilmneb, et tasemetööde tekstimõistmisülesanded ei ole piisavalt mitmekesised, et hinnata õpilaste eri tasandite oskusi. Kui tasemetööd koosnevad valdavalt faktiteadmisi kontrollivatest ülesannetest, mis nõuavad õpilaselt lihtsate järelduste tegemist, siis keskenduvad ka õpetajad lugemistundides eelkõige madalama tasandi oskuste arendamisele ja õpilaste kõrgeima tasandi oskuste kujundamine jääb tagaplaanile. Kuna kõrgemal tasandil tekstimõistmine on üks peamisi oskusi edukaks toimetulekuks akadeemilises ja igapäevaelus, tuleks õppeprotsessis sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Keywords