Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat (May 2006)

Eesti viipekeele transkriptsioonist

  • Liivi Holman,
  • Monika Trükmann,
  • Reigina Toom

DOI
https://doi.org/10.5128/ERYa2.19
Journal volume & issue
Vol. 0, no. 2
pp. 285 – 301

Abstract

Read online

Eesti viipekeel on keel, mida kasutab ligikaudu 1500 Eestis elavat kurti. Sarnaselt teistele viipekeeltele puudub ka eesti viipekeelel kirjalik vorm. Eesti viipekeele uurimise ajaloos on viibete noteerimisel kasutatud erinevaid süsteeme. Käesoleva süsteemi loomisel on toetutud eelnevatele ülevaadetele ja uurimustele. Eeskujuks on võetud W. Stokoe poolt loodud notatsioonisüsteem ja selle edasiarendused. Süsteem toetub eesti viipekeele kiroloogiale, eesti sõrmendtähestikule ning numbrite süsteemile ja koosneb 38 käekujukireemist, 26 viipe artikulatsiooni kohast ning 26 liigutusest. Täpsustavate kireemidena sisaldab süsteem peopesa ja sõrmede orientatsiooni sümboleid. Viibete ülesmärkimine toimub vastavalt algoritmile järjestuses: käevorm, peopesa ja sõrmede orientatsioon, viipe moodustuskoht ja liigutus. Esitatakse ka mõned reeglid ja põhimõtted eesti viipekeele semantika, morfoloogia ja süntaksi kirjeldamiseks eesti keeles.

Keywords