1837. aasta kevadine suurvesi Lätis ja Eestis ajaloolise hüdroloogia vaatenurgast

Abstract

Eestis ja Lätis on siseveekogude hüdroloogilise režiimi uurimine olnud loodusteadlaste pärusmaa ning toetunud mõõtmisandmetele. 19. sajandi keskpaigast kaugemasse minevikku minnes tuleb veerežiimi kõikumise uurimisel kasutada kirjalikke allikaid. Väina jõe veetaseme kõikumise kohta on olemas käepärane kronoloogiline käsitlus: kirjalikke ülestähendusi on kuni 1871. aastani. Sealt edasi on kasutada juba instrumen­taalsed mõõtmisandmed. Üks katastroofiliseks uputuseks hinnatud suurvesi leidis Väinal aset 1837. aasta aprillis. Selle kohta, kas Lätis uputuse põhjustanud ilmaolud mõjutasid siseveekogude veerežiimi ka Eestis, seni ülevaadet pole. Küsimusele, kas suurvesi kimbutas ka Eesti ala, tuleb aga vastata jaatavalt. Tsaaririigi Liivimaa kubermangus tegutsenud sillakohtute Das Inlandis avaldatud materjalid näitavad selgesti, et suurvesi tõi endaga kaasa suurt varalist kahju, kuigi päevakajalisi ajakirjanduslikke kajastusi selle kohta samahästi kui pole.

Keywords

• keskkonnaajalugu
• ajalooline hüdroloogia
• hüdroloogilised ekstreemsused
• ühiskondlik haavatavus
• riskikäitumine