Lähivõrdlusi (Oct 2021)
Soome- ja venekeelsete õppijate A2- ja B1-taseme keelekasutusmustritest: varieeruvus vs. stereotüüpsus
Abstract
Soome ja vene lähtekeelega eesti keele õppijate A2- ning B1-taseme tekstide keelekasutusmustrite võrdleva analüüsi tulemused näitavad sihtkeele kasutamisel erinevaid suundumusi. Siinse mõttevahetuse keskmes on leksikaalgrammatilise varieeruvuse ja stereotüüpsuse kujunemine, millel võib olla loogiline seos mõningate keele õppimist mõjutavate asjaoludega (nt õppimise-õpetamise strateegiad, õppematerjalid). Mõtteainet pakub sama sõnaliigijärgnevusega mustrite osakaalu, morfosüntaktilise varieeruvuse ja leksikaalse mitmekesisuse võrdlemine soome ja vene lähtekeelega õppijatel ning emakeelekõnelejatel. Eesmärk on leida eelistused nende mustrite kasutamisel, sõnaliikide kombineerimisel ning sõna- ja vormivalikul. Analüüsi tulemustet nähtub, et soomekeelsete õppijate sõnavara rikastub ja venekeelsetel õppijatel juurduvad leksikaalgrammatilised stereotüübid. Stereotüüpsuse kujunemist põhjustavad a) vähene määrsõnade pagas (soomekeelsetel mitmekesine, venekeelsetel kitsas) ja piiratud arv täistähenduslikke tegusõnu (soomekeelsetel siiski mitmekesisem kui venekeelsetel); b) sõnaliikide ja vormide kombineerimisel toimunud funktsionaalsed nihked emakeelekõneleja keelepruugiga võrreldes (venekeelsed õppijad). Mustri morfosüntaktilise varieeruvuse piire avardab mitmekesise sõnavara kasutamine. *** Comparative analysis of the language use patterns of Finnish- and Russian-speaking learners of Estonian as a target language reveals different tendencies in their A2- and B1-level written production. This article discusses the development of lexico-grammatical variability and stereotypicality which may relate to some factors that influence language learning, such as learning and teaching strategies and the used learning resources. The presented study aimed to explore preferences in combining parts-of-speech, the choice of vocabulary and grammatical forms by native Finnish and Russian speakers learning Estonian, compared to native users of Estonian. Relying on the frequency of part-of-speech n-grams as well as the morphosyntactic variability and lexical diversity within these recurring patterns, the analysis indicates that the vocabulary of Finnish-speaking learners expands, while lexico-grammatical stereotypes become rooted in the writings of Russian-speaking learners. The formation of stereotypicality is caused by a) lack of adverbs in the learners’ lexicon (Finnish learners have a richer vocabulary in terms of adverbs) and limited use of lexical verbs (varies more in the texts written by Finnish learners); b) functional deviations in combining parts-of-speech and grammatical forms in text when compared to native speakers (concerns Russian learners). Diverse vocabulary also extends the constraints of morphosyntactic variability.
Keywords
