Naerev hääl ametlikus ja argivestluses

Abstract

Artiklis on vaadeldud, kuidas kasutavad kõnelejad naervat häält eestikeelses ametlikus ja argivestluses. Analüüsimaterjal pärineb Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest. Naervat häält on varem uuritud väga vähe, samuti ei ole võrreldud, kuidas erineb naerva hääle kasutus ametlikes ja argivestlustes. Eesti argivestluste naervatest häältest esineb valdav enamik huumoriga seotud olukordades, ametlikes vestlustes kasutatakse naervat häält enamasti probleemsete situatsioonide leevendamiseks. Analüüs näitab, et eestlased kasutavad naervat häält sama tüüpi humoorikates olukordades nagu need, milles on leitud naeru (naljad, humoorikad lood, öeldu absurdsus või vastuolulisus). Samuti kasutatakse naervat häält naeruga sama tüüpi probleemsetes olukordades (piinlikkus, vabandamine, mitte-eelistatud olukorrad). Lisaks kasutatakse naervat häält n-ö tavalise kõneleja järjeotsimistes, mida ei ole siinkirjutajale teadaolevalt varasemates uurimustes käsitletud. *** "Smile voice in institutional and everyday interaction" This paper focuses on smile voice in institutional and everyday interaction. Previous studies have described smile voice as a pseudo-laugh (Lavin, Maynard 2001: 466). Haakana (2010) has described it as a pre-laughing device or a response to laughter in previous turn. I have collected conversations from the University of Tartu Corpus of Spoken Estonian. I analyzed 232 pieces from everyday conversation, which included 342 turns that were said with smile voice, and 140 pieces from institutional talk, which included 169 turns that were said with smile voice. Smile voice appears both in humorous and problematic situations. In humorous situations there are three specific situations: jokes, story-tellings and absurd, in problematic situations there are four specific situations: self-corrections, awkwardness, apologizing and socially not-preferred situations.

Keywords

• spoken language
• conversation analysis
• laughter
• humor
• problem solving
• estonian