Lähivõrdlusi (Oct 2017)
Keelekasutusmustrid verbist paremal: morfosüntaktiline ja leksikaalsemantiline varieerumine
Abstract
Artiklis kirjeldatakse eesti ilukirjanduskeele kasutusmustreid verbi paremkontekstis. Vaatluse all on kolmest komponendist koosnevad adverbi sisaldavad ja adverbita struktuurid. Adverbi sisaldavate struktuuride alusel kujuneb nii vabadest ja seotud kui ka ainult seotud laienditest liitseid leksikaalgrammatilisi üksuseid – analüütilisi partikleid (nt ju ja ka tõmbumine semantilis-süntaktiliseks ja fonoloogiliseks tervikuks ei ole ju ka endine), sidendeid (nt rinnastav-alistavad rühmsidendid mitte ainult (enam üldse / nii palju) .., vaid (kui) möönduse väljendamisel), vorme (nt mineviku liitaja vormid), analüütilisi sõnu (nt liitsõnad, ühendverbid) ja analüütilisi konstruktsioone (nt ahelverbid, liitsed verbitarindid). Seevastu adverbita struktuure iseloomustab kollokatiivsus ja idiomaatilisus (nt terane tüdruk, võõras veri, ka väljendverbid). Tegu on kahe eesti keele kasutusele iseloomuliku tendentsiga, millest esimene peegeldab aglutinatiivse mudeli põhimõtet – morfeemide või lekseemide liitumist (grammatisatsiooni ja leksikaliseerumisega seotud protsessid), teine leksikaalsemantilisi piiranguid mitmesõnaliste üksuste moodustumisel. Verbi paremkonteksti mustritel on kindlad tekstilised funktsioonid, mille aluseks kseeritud sõnajärjega struktuuride morfosüntaktilised ja leksikaalsemantilised piirangud. Tegelikud seosed struktuuri komponentide vahel ehk kasutusreeglid on seda kitsamad, mida vabamana keele toimimist on harjutud käsitlema. Selles aspektis on eesti keele n-ö vaba sõnajärje korrastamisel ja tekstiloomes tervikuna oluline osa adverbi sisaldavatel struktuuridel ja analüütilistel üksustel. Struktuuri komponentide kinnistumine mingis kindlas tekstifunktsioonis kujundab keelekasutusmustreid ning avab võimalusi stereotüüpseks kasutamiseks (nt toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle). *** "Patterns of language use found on the right periphery of the verb: Morphosyntactic and lexico-semantic variability" The article discusses the patterns of language use of the Estonian literary language found on the right periphery of the verb. e discussion focuses on threecomponent structures both including and not including an adverb. On the basis of structures including an adverb both free and bound, or only just bound modi ers will joint to form lexico-grammatical units – analytical particles (e.g. ju and ka will gravitate together to form a semantic-syntactic and phonological whole ei ole ju ka endine), conjunctions (e.g. co-ordinating – correlative compound conjunction mitte ainult (enam üldse, nii palju) .., vaid (kui) expressing concession), patterns (e.g. compound past tense forms), analytical expressions (e.g. compound words, phrasal verbs) and analytical constructions (e.g. compound verbs and verb syntagms). e patterns not including an adverb are characterised by collocations and idiomaticity (e.g. terane tüdruk, võõras veri, also idiomatic expressions). ese exemplify two tendencies characteristic of the use of the Estonian language: the former re ecting the principle of the agglutinative model – joining of morphemes and lexemes (processes linked to grammatisation and lexicalising), the latter showing lexicosemantic restrictions in the formation of multi-word units. e patterns of the right periphery context of the verb have speci c textual functions, which are based on the morphosyntactic and lexico-semantic restrictions of the xed word-order structures. e actual links between the structural components, or the rules of use, are the narrower the freer language functioning is perceived to be. From this point of view, the patters containing an adverb and analytical units play an important part in the regulation of the so-called free word order of the Estonian language and in text generation. Once the patterns are stablished in a particular text function, components of those structures can be used as stereotypes and to form new stereotypes (e.g. toimus sel aastal, oli sel suvel; on kord juba, tuleb kord jälle).
Keywords
