Muutused eesti keele õppijate ja emakeelekõnelejate interaktsioonis ühe aasta jooksul

Abstract

Artikkel on teine osa algajate eesti keele õppijate ja eesti keelt emakeelena kõnelejate suulist interaktsiooni käsitlevast pikiuuringust. Informantideks on viis täiskasvanud keeleõppijat, kellest neljaga on nende aastasel eesti keele intensiivkursusel osalemise perioodil salvestatud neli, ühega kaks vaba vestlust emakeelekõnelejatega, vestluste vahe on keskmiselt kaks kuud. Artiklis käsitletakse suulises interaktsioonis toimuvaid muutusi eesti keele õppijate keeleoskuse täienemise käigus. Pikiuurimuse materjali analüüs näitas, et õppijate keeleoskuse arenedes suureneb õppija voorust põhjustatud tähendusläbirääkimiste hulk ning mitmekesistuvad õppijate kasutatud abiotsimisstrateegiad. Seejuures toetuvad keeleõppijad muudele interaktsioonis osalejate ühistele keeltele kogu uurimisperioodi vältel ning võtavad eesti vestluspartnerite pakutud keelelise toetuse enamasti vestluses vastu keelendite vahetu kordamise teel. Eesti emakeelega osalejate tekstis esineb ka keeleõppesituatsioonile omaseid suulise korrigeeriva tagasiside andmise juhtumeid. "Changes in the interactions between learners of Estonian and native speakers over one year." This article is the second part of a longitudinal study of the oral interactions of learners of Estonian as a second language (L2) and native speakers (L1). The informants in the research are five adult language learners (native languages English, Romanian, Udmurt and Russian), who studied Estonian in an intensive course and who did not know Estonian prior to the beginning of their studies. As partners of the language learners three speakers of Estonian as a native language participated in the research; all of them had prior experience in teaching Estonian as a second language but none of them had taught the informants. During the year the research was conducted, four free-form conversations with native speakers were recorded with four of the language learners and two with one of them; the average length of the conversations was 20 minutes and the average interval between the conversations was two months. The article examines the particularities of the L1 and L2 learners’ interactions and changes over the period of the year as the Estonian language competence of the learners continues to grow.

Keywords

• second language acquisition
• interactional analysis
• negotiations of meaning
• communication strategies
• oral corrective feedback
• teise keele omandamine
• interaktsioonianalüüs
• tähendusläbirääkimised
• suhtlusstrateegiad
• suuline korrigeeriv tagasiside