Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri (Jun 2024)
Syntax and functions of the Ingrian discourse particles <i>no</i> and <i>nu</i>
Abstract
This paper examines the syntax and functions of the discourse particles no and nu in narratives and conversations recorded from speakers of Soikkola Ingrian in 2006–2013. The Ingrian particle no is probably Finnic in origin, while the particle nu was most likely borrowed from the Russian language. The goal of this research is to find out how different or similar no and nu are in contemporary Ingrian from the point of view of their syntactic positions and functions. Four structural positions are distinguished, in relation to the position of the particle in a turn and in a clause, and no striking differences are observed in the distribution of no and nu across positions. The typical functions of no and nu are analysed separately in each of the four structural positions, and the functional range is found to be similar for both particles. It is also notable that in the Russian speech of Ingrian speakers, no is sometimes used as a discourse particle, although this would not be possible in standard Russian. The research concludes that at the period under investigation the two particles were on the way to complete merger, and can be treated as phonetic variants in a synchronic description of Ingrian, despite the quantitative prevalence of no over nu. Kokkuvõte. Elena Markus: Isuri diskursusepartiklite no ja nu süntaks ja funktsioonid. Artikkel uurib diskursusepartiklite no ja nu süntaksit ja funktsioone narratiivides ja isuri keele Soikkola murde kõnelejate vestluste salvestistes aastatel 2006–2013. Isuri partikkel no on ilmselt läänemeresoome päritolu, partikkel nu on aga tõenäoliselt laenatud vene keelest. Uurimuse eesmärk on välja selgitada, kui erinevad või sarnased on no ja nu tänapäeva isuri keeles süntaktiliste positsioonide ja funktsioonide poolest. Eristada võib nelja struktuurpositsiooni sõltuvalt partikli asukohast kõnevoorus ja lausungis, positsioonist lähtuvalt aga no ja nu vahel suuri erinevusi märgata ei olnud. Partiklitele tüüpilisi funktsioone analüüsiti eraldi igas struktuurpositsioonis ning selgus, et ka funktsioonide ulatus on mõlema partikli puhul sarnane. On ka märkimisväärne, et isuri keele kõnelejad kasutavad partiklit no diskursusepartiklina vahel ka vene keeles, kuigi vene keele standardis selline kasutus võimalik ei ole. Uurimusest järeldub, et vaadeldaval ajaperioodil on kaks partiklit üheks liitumas ning neid võib isuri keele sünkroonilises kirjelduses käsitleda kui foneetilisi variante, kuigi kvantitatiivselt on partikkel no eelistatum kui partikkel nu.
Keywords
