„Teaduskeele tunnusteks on täpsus, neutraalsus ja impersonaalsus.” Kuidas siiski haakuvad juurdunud tavadega tänapäeva akadeemilised tekstid?

Abstract

Artikkel käsitleb tänapäeva akadeemilisi tekste, täpsemalt on vaatluse all neis esinev interaktsiooniline metadiskursus, s.o keelelised vahendid, millega autorid suhestuvad oma teksti ja selle sisuga, lugejate ning varasemate autoritega. Traditsioone hindavas teadusmaailmas on sobival keelekasutusel oluline roll. Tudengid kui alles algajad akadeemilised kirjutajad puutuvad kokku õpikute ja juhenditega, kus manitsetakse olema tekstis täpne ning hoidma neutraalset ja objektiivset joont. Seejuures kirjutatakse ette sedagi, missuguses isikus on paslik oma tekst vormistada. Artiklis uuritakse kvantitatiivselt, kuidas seesugustele nõuetele tegelikult vastavad või vastanduvad aastatel 2018–2022 kirjutatud Tartu ülikooli humanitaar- ja sotsiaal­ teaduste valdkondade bakalaureuse- ja magistritööd (n = 40). Selgitatakse välja üli­ õpilaste isikukasutuse eelistused ning kalduvus tarvitada muid autori hoiakut väljendavaid ja lugejat potentsiaalselt mõjutavaid keelendeid, nagu pehmendavad, võimendavad, suhtumis- ja kaasatusmarkerid. Lisaks uuritakse, kas lõputööde keelekasutuses eristub kogukondlikke (valdkond) ja kogemusega (õppeaste) kaasnevaid mustreid. Seejuures hinnatakse teksti retoorilise struktuuri (peatükid) mõju metadiskursuse markerite esinemusele. Tulemusi võrreldakse varasemas uurimuses teadusartiklite kohta saadud tulemustega. Abstract. Helena Lemendik: The key features of scientific language are precision, neutrality, and impersonality. Yet, how do contemporary academic texts align with these traditional expectations? This article examines contemporary academic texts, with the focus on the use of interactional metadiscourse – language choices that help authors connect with their content, their readers, and other writers. In academia, where tradition continues to shape expectations, choosing appropriate language plays a crucial role. Students, as novice academic writers, are often guided by textbooks and writing manuals that urge them to be precise and to maintain a neutral, objective tone. These resources also offer advice on using the appropriate grammatical voice. This study analyses 40 bachelor’s and master’s theses from the humanities and social science faculties written at the University of Tartu between 2018 and 2022. It explores how these texts either follow or diverge from the expected norms. The analysis looks at students’ preferences for grammatical voice and their use of other language tools that show the author’s stance and influence on the reader’s perspective, such as hedges, boosters, attitude markers, and engagement markers. The study also examines whether language use varies depending on the academic field or the level of study, and whether different parts of the text (i.e., chapters) affect how often these features appear. These findings are compared to earlier research on scientific articles.

Keywords

• akadeemiline tekst
• lõputöö
• interaktsiooniline metadiskursus
• isikukasutus
• hoiak
• lugeja kaasamine