Lähivõrdlusi (Oct 2018)
Riigikeele oskusest, kasutamisest ja väärtustamisest Soome ja Eesti muukeelsete noorte näitel
Abstract
Demokraatlike riikide haridus- ja lõimumispoliitika üks keskseid küsimusi on muu emakeelega õpilaste riigikeeleõppe korraldus ja tulemuslikkus. Keeleoskus aitab mõista ja osaleda enamuskeelses kultuuri- ja meediaruumis, avab uksed õpinguteks, tööturule ning ühiskonnaellu. Artiklis võetakse vaatluse alla riigikeele õppega seotud küsimused põhikooliõpilaste pilgu läbi Eestis ja Soomes. Keskmiselt saavutab soome keelt teise keelena kõnelev õpilane põhikooli lõpus soome keele B1-taseme eksamil 87%, ületades Eesti põhikoolis saavutatud 64,8%. Eesti muukeelsete noorte kohati vajaka jääv eesti keele oskus, aga ka keelekeskkondade struktuur seab riigikeele kasutamisele piirid. Kvalitatiivsete andmete näitel otsime vastust küsimusele, millised ühisjooned ja lahknevused nähtuvad Soome ja Eesti muu emakeelega noorte argumentatsioonis riigikeele oskuse, kasutamise ja väärtustamise teemadel. Artikli eelkäijad on autorite riigikeeleõppe uuringud (Klaas-Lang jt 2014; 2015) ning ühisartikkel (Klaas-Lang & Praakli 2015). Artikkel kuulub teise keele omandamise uurimise valdkonda. *** "The similarities and differences between young non-native speakers’ skills, use and valuing of the official language in Finland and Estonia" In Finland, the average score of a non-native Finnish speaker on a B1-level Finnish test at the end of basic school is 87%, exceeding the 64.8% achieved in Estonia. In Estonia, the students’ insufficient Estonian skills and the structure of the linguistic environment limit the use of the official language. On the example of qualitative data, we aim to identify the similarities and differences between young non-native speakers’ skills, use and valuing of the official language in Finland and Estonia while placing the topic in the wider context of language learning. The research is based on textual data from semi-structured group interviews which were analyzed and interpreted using content analysis. The interviewees were 9th grade students of general education schools from Estonia and Finland. Eight 90-minute interviews in Russian with a total of 111 students were conducted in Russian-language basic schools in Estonia; in Finland, three interviews with a total duration of 135 minutes were conducted with 15 native Estonian-speaking 9th grade students from a basic school in the capital area. Observational data from fieldwork in Estonia and Finland (class observations, participant observations, conversations and interviews with teachers and school administration) was used as secondary data.
Keywords
