Studia Philosophica Estonica (Dec 2008)
Unistus tõelisest teadusest
Abstract
Artiklis lähtutakse teadlaste hulgas levinud uskumustest, et nad saavad oma teadmisi laiendada metafüüsikale ning et teadus püüab tunnetada tõeliselt eksisteerivat. Rahastajate veenmiseks peab teadlane nägema välja tark ja edukas. Teadlase tõeotsingud võivad muutuda kiiret edu takistavaks teguriks. Tänapäeva teadlase jaoks tavapärane hoiak on avalik või varjatud füsikalism, millele tuginev teadusideoloogiline fanatism on kandunud ka haridusse. Teaduspropagandistlikud nipid on üle võtnud religioosne teadusdemagoogiline kirjandus, mis võib esineda kooskõlas teaduslike faktidega. Teadlaste teadvustamata usk võib pöörduda nende eneste vastu. Artiklis formuleeritakse unistused teadusest, lähtudes usust „tõelise teaduse” — kui tegelikkuse tunnetamise vahendi — võimalikkusesse. „Tõelises teaduses” oleks teadlase loomeprotsess teaduslikult suunatud ning teadlased peaksid kasutama ka selliseid tegelikkuse tunnetamise viise, mida on sageli peetud irratsionaalseteks ning mis pole taandatavad tavapärastele kognitiivsetele võimetele, nt tõetunne, tegelikkusetunne, osana-maailmas-olemise tunne jms. „Tõelise teaduse” suunas liikumiseks võiks teadlased teoloogidelt (taas) õppida, kuidas tunnistada ja kahetseda oma pattu, st rumalust. On võimalik, et teadvustatud usk tõesse on hädavajalik alus teadlase kui inimese efektiivseks toimimiseks teadlasena. Artiklis püütakse distantseeruda skeptitsismist ja irratsionalismist; eesmärgiks on ratsionaalsete tunnetusviiside mitmekesistamine lootuses ratsionaliseerida teadusliku loome protsessi.
