Cross-linguistic patterns of metadiscourse: Disciplinary similarities and section-based differences

Abstract

This study examines metadiscourse markers across a corpus of Estonian and Lithuanian journal articles in the field of linguistics. We aim to 1) compare the global use of all the metadiscourse markers across the languages and texts, making distinctions between these languages and specific academic journals, and 2) to discern whether similar and/or different patterns can be identified across the languages and whether such patterns also manifest across various academic journals. We find that Estonian writers use self-mentions more frequently in methods sections than Lithuanian counterparts. Comparing journals, the Lithuanian journal Kalbotyra shows more transition markers, code glosses, and endophoric markers, while the Estonian ERÜ aastaraamat relies more on transition markers in results and discussion sections. Despite discipline similarities, variations emerge in specific sections and interpersonal categories across languages and journals. The study provides insights into metadiscourse patterns and their role in different languages and academic contexts, offering potential guidance for future research and practice in non-English academic writing. *** "Metadiskursuse mustrite keeltevaheline võrdlus: valdkondlikud sarnasused ja artikliosade erinevused" Artikkel käsitleb metadiskursuse markereid eesti ja leedu keeleteaduslikes ajakirjades. Meie eesmärk on 1) võrrelda kõigi metadiskursuse markerite üldist kasutust tekstides keeliti, otsides nii keeltes kui ka ajakirjade kaupa ilmnevaid erinevusi, ning 2) leida keeliti võimalikud sarnased ja/või erinevad mustrid ja selgitada välja, kas need mustrid tulevad esile ka eri ajakirjades. Tulemused näitavad, et eesti autorid kasutavad artiklite meetodiosas enesele osutamisi (ingl self mentions) sagedamini kui leedu autorid. Ajakirjade võrdluses leidub leedu ajakirjas Kalbotyra rohkem sidususmarkereid (transition markers), täpsustavaid markereid (code glosses) ja tekstisiseseid viiteid (endophoric markers), samal ajal kui Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamatus jäävad sellised lugejat juhatavad markerid rohkem tulemuste ja arutelu osadesse. Vaatamata valdkondlikele sarnasustele ilmneb siiski erinevusi teatud artikliosades ja interpersonaalse metadiskursuse kategooriates nii keeliti kui ka ajakirjade lõikes. Uurimus heidab valgust metadiskursuse kasutusmustritele ja nende rollile eri keeltes ja akadeemilistes kontekstides ning võib olla edaspidi suunanäitajaks mitteingliskeelsete akadeemiliste tekstide uurijatele ja praktikutele.

Keywords

• metadiscourse
• research articles
• imrad
• estonian
• lithuanian