Vabadus kui inimõigus. J. G. Eiseni vabadusekäsitlusest Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsi 1766. a võistlustööde kontekstis

Abstract

Artikkel uurib mõiste „vabadus“ erinevaid kasutusviise pärisorjuse-teemalises poleemikas, mille käivitas Peterburi Vaba Ökonoomilise Seltsi 1766. aasta esseekonkurss. Fookuses on Baltimaade pärisorjuse kõige varasema radikaalse kriitiku Johann Georg Eiseni vabadusekäsitlus, mida on võrreldud konkursil auhinna pälvinud esseedega. Ehkki Eiseni konkursitöö ei ole säilinud, on tema käsitlust võimalik rekonstrueerida 1760. aastatest pärit käsikirjade põhjal. Võrdlev analüüs näitab, et Eisen ei olnud ainus autor, kes kõneles vabadusest ja omandist kui loomulikust õigusest. Ent kui teised autorid pidasid osa ühiskonnaliikmete vabaduse puudumist paratamatuks ning selle taastamist lähemal ajal võimatuks, siis Eiseni arvates ei olnud ühiskonna parendamine ja üldise heaolu saavutamine ilma kõigi inimeste vabaduseta võimalik. Eiseni vabadusekäsitluse aluseks on teistest autoritest põhimõtteliselt erinev moraaliantropoloogia. Debati tuumaks oli küsimus, kas vabadus on inimese moraalse, vaimse ja majandusliku (enese)parandamise eeltingimus, nagu väitis Eisen, või on vabadusest kasu ainult teatud moraalse küpsuse saavutamisel, nagu väitsid teised autorid.

Keywords

• valgustus
• mõttelugu
• johann georg eisen (1717–1779)
• vabadus
• pärisorjus
• peterburi vaba ökonoomiline selts
• katariina ii
• baltimaad