Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri (Mar 2017)

Lawrence Venuti kodustamise ja võõrapärastamise dihhotoomia metafooride tõlkemeetodite uurimise instrumendina eesti-vene tõlkes

  • Ekaterina Kornilitsina,
  • Ingrid Rummo

DOI
https://doi.org/10.12697/jeful.2017.8.1.07
Journal volume & issue
Vol. 8, no. 1

Abstract

Read online

Eesti-vene meediatõlge on Eesti kultuuriruumis väga tähtsal kohal, kuid samas on seda tõlkesuunda Eesti tõlketraditsioonis siiamaani vähe uuritud. Üks instrumente, mis võib aidata tõlkijal võimalike lahenduste mitmekesisuses orienteeruda, on Ameerika tõlkeuurija Lawrence Venuti kodustava ja võõrapärastava tõlke dihhotoomia, mis seostab tõlkemeetodi valiku tõlke kultuurikontekstiga. Venuti dihhotoomiat kasutatakse tänapäeva tõlketeaduses erinevate tekstielementide tõlke uurimiseks. Nende hulgas on ka metafoor, mis on oma märkimisväärse kultuurilise varieerumise tõttu üks keerulisemaid tõlkeobjekte. Artikkel käsitleb Venuti kodustamise ja võõrapärastamise dihhotoomia kasutamise võimalust metafooride tõlkemeetodite uurimisel eesti-vene tõlkes telesaate “Pealtnägija” näitel. Kuigi “Pealtnägija” eesti-vene tõlkes on eelistatav tõlkemeetod kodustamine, on võõrapärastamist laialt kasutatud mittekonventsionaalsete, kontekstisidusate ja laenmetafooride tõlkimisel. Abstract. Ekaterina Kornilitsina, Ingrid Rummo: Lawrence Venuti’s dichotomy of domestication and foreignization as a research instrument for translation methods of metaphor in Estonian-Russian translation. Estonian-Russian media translation occupies an important place in the cultural space of Estonia, although there are only a few studies on this translation direction. One of the instruments that may help a translator to choose between possible solutions is the translation dichotomy of domestication and foreignization by the American translation theorist Lawrence Venuti. This opposition connects the choice of a translation method with the cultural context of the translated text. Venuti’s dichotomy is used in contemporary translation research to study various text elements, among them metaphor. Metaphor is considered to be one of the most complex translation objects due to its remarkable cross-cultural variation. This article discusses the use of Venuti’s dichotomy for researching the translation methods of metaphors in the Estonian-Russian translation of the TV programme “Pealtnägija” (“Spectator”). Although the preferred translation method was domestication, foreignization was also widely used for unconventional, context-related and borrowed metaphors. Keywords: domestication; foreignization; media translation; Estonian- Russian translation; Lawrence Venuti; metaphor; translation method

Keywords