Lähivõrdlusi (Oct 2013)
Uudne metafoorne keelend: kas laen või diakroonilise arengu tulemus?
Abstract
Viimasel paarikümnel aastal on eesti kirjakeele sõnavara keeleväliste tegurite koostoimel kiiresti arenenud, muutusi on märgata ka argikeeles. Artiklis selgitatakse praegusajal väga sageli kasutatavate uudsete metafoorsete üksiksõnade, sõnavormide ja sõnaühendite tähendusi, näidatakse nende tähenduste konstrueerimise kulgu ja tähtsust leksikaliseerumisel ning leksikaalsemantilisi seoseid soome lekseemidega. Kõiki käsitletavaid keelendeid iseloomustab ühelt poolt mittekonventsionaalsus, teiselt poolt toetumine inimlikule konventsionaalsele mõistesüsteemile ja seeläbi seotus olemasolevate leksikoniüksustega. Viimastega võrreldes on uudsete metafoorsete keelendite tähenduses erinevusi, mis võivad olla markeeritud ka leksikaalselt ja/või morfosüntaktiliselt. Semantilises plaanis on ilmne, et 1) tänapäeva eesti keele polüseemiline üksiksõna avardub semantiliselt; 2) polüseemilise üksiksõna ümber tekkiv fraas on selle üksiksõnaga võrreldes semantiliselt kitsam; 3) fraseologism ja uudne metafoorne sõnaühend on üksteise suhtes leksikaalsemantilised variandid. Nende jm tegurite mõjul on artiklis käsitletavad eesti uudsed metafoorsed keelendid sotsialiseerumisjärgus.
Keywords
